Hitleri abilised
hullemaks teha. Selle tegelik ajend oli Speeri soov säilitada töökorras ettevõtteid ja tootmisüksusi. Ta
vajas panti, mida tal vajaduse korral hea tahte märgina Lääne võidukatele pakkuda oleks. Sisimas
nägi Speer end juba pärastsõjajärgse Saksamaa ülesehitusministrina.
Oma eespool kirjeldatud teoga asus Speer Hitlerivastasele positsioonile. Sellele vaatamata
pöördus ta veel kord Riigikantseleisse tagasi oma soosijale viisakusvisiiti tegema. Mitte romantiline
tundepuhang ei ajendanud teda oma metseeniga hüvasti jätma, vaid hirm Hitleri järeltulijaks nimetatud
saada. Seisnuks Speeri nimi Hitleri rezhiimile järgneva valitsuse nimekirjas, takistanuks see mehe
päästvat koostööd sõja võitnud liitlastega.
Hulljulge lend ümberpiiramisrõngas asuvasse Berliini tasus end ära. Neljasilmavestluses
määrati Hitleri järglaseks Dönitz. Speeri ei mainitud Hitleri testamendis sõnagagi
annaabi.ee 
