A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ära võtta, sest just praegu tundsin ma, et haav jookseb verd. Ma kardan häirida härrat
sellega, et näitan talle verd, mida ta ise pole voolama pannud.»
«Tõepoolest, mu härra,» vastas d'Artagnan, «kinnitan teile, et nii vapra aadlimehe
vere voolamist näen ma alati suure kahetsusega, olgu see siis valatud kas minu või mõne
teise poolt. Seepärast võitlen ma kuues nagu teiegi.»
«Hüva, hüva,» ütles Porthos, «aitab juba viisakustest. Ärge unustage, ka meie ootame
oma järjekorda.»
«Kui te kõnelete nii sündsusetult, siis te kõnelete ainult enda nimel, Porthos,»
katkestas teda Aramis. «Mina leian, et härrad vahetasid mõtteid nii, nagu on sobiv kahele
aadlikule.»
«Olen teie käsutuses,» ütles Athos kohale asudes.
«Ootasin ainult teie korraldust,» vastas d'Artagnan ja ristas mõõga.
Vaevalt jõudsid aga rapiirid kokkupõrkel heliseda, kui kloostri nurga tagant ilmus