Kultuuridevaheline kommunikatsioon
pole sama, mis praktikateooria. Põhiliselt toimib kultuurielu sellepärast, et me ei tea,
kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic
societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid.
Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks
teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama
teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide
asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud)
viisakusnorme.
Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli
Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele
andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest
formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate
ühiskondlike praktikatega