Läbirääkimiste psühholoogia
Kuid tegelikult häiris. A punetades nördimusest püüab kaitsta oma
kohta see on märk: poleks paha, kui te end nihutaksite. B takseerides Ad, tuleb
järeldusele, et too on "prillipapa", "mukitud" ning pealegi "ei kuulu meie hulka" ning
laiutab sihilikult edasi. Füüsiline ülekaal on B poolel. Suhtlus "ülevalt" on realiseerunud.
Kuivõrd A näeb kellega tal on tegu, võtab ta vastu otsuse nihutada ennast eemale hea
on, et on kohta kuhu taanduda. B on rahuldatud ja uurib viisakusetult naabrit. Talle on
selge, et too andis alla, aga see tähendab, et ta hakkab ka edaspidi alla andma. Seepärast
ta küsib laisalt: No mida kirjutatakse. Kui A ei vasta, huvitab B-d ega too kurt ei ole. A
on sunnitud, kas otsima teist pinki või siis nahhaalile vastupanu osutama. Kuidas ta sead
teeb, on omaete küsimus. Endas kindel olev inimene, kes ei vii asja kakluseni, leiab paar-
kolm rahulikku sõna, mis avaldavad B-le muljet. Igal juhul peab A selleks valmis olema,