Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema
negatiivsele näole (adresseerima tähendab siin: sümboolselt pöörduma). Verbaalsetel strateegiatel mitteverbaalsed vasted: Positiivne viisakus - avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. Negatiivne viisakus - suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne Negatiivne viisakus kattub enam tavaarusaamaga viisakusest. Positiivset viisakust inimesed reeglina ei nimeta viisakuseks. Tehniline termin "viisakus" tähendab pigem asjakohast, sobivat käitumist. Rahvatermin katab midagi, mis on sobivast veidi viisakam. (Watts: "politic" ja "polite") Eelistatud (preferred) vastused reeglina: Kutse kutse vastuvõtmine Palve palve täitmisega nõustumine Väide väitega nõustumine Mitte-eelistatud (dispreferred) vastused: Kutsest keeldumine, palve tagasilükkamine, ` väitega mitte-nõustumine) kõik sellisel juhul, kui nad kuulaja "nägu" haavavad.