"viisakusavaldused" - 1 õppematerjal

Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon

2 iseloomustab aga vastastikune austus. Narva lahingus rootslaste poolt vangi võetud vene ohvitserid pandi linnas üpris heade tingimustega korteritesse määrati. Näiteks pärast Peeter I lahkumist Narva alt vene vägede ülemjuhataks saanud hertsog de Croy’le anti vangistuses olles mõõk tagasi ning Karl XII toetas teda ka rahaliselt. Lisaks sai ta vangistuses olles iga päev neli rooga ning kolm pudelit veini (lk. 226). Sellised viisakusavaldused näitasid, et rüütellikus polnud kadunud veel ning lahinguid ei võetud nii barbaarsetena ja isiklikena kui ehk sõdurid seda tegid. 1700. aasta oli Eestimaa Rootsi impeeriumi keskuseks, sest siin hargnesid olulisemad sündmused, mis eelkõige päädisid Narva lahinguga. Peale Narva lahingut võttis Karl XII ette aga raske retke läbi Eestimaa Riia alla. Pikemaks kujunes peatus Laiusel, millest sai pooleks aastaks Karl XII eluase ja ühtlasi ka Rootsi suurriigi keskpunkt (lk. 227)