Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kõik oli üks ja seesama.
Enne kui natuke lähemalt seda süsteemi vaatame, tuleb kõnelda süsteemi
metodoloogilisest alusest (kui see jutt seni oli organisatsioonilistest aludest, siis
metodoloogiast ei pääse mööda). Ajakirjandussüsteemi arendades peeti silmas, et see
vastaks nõukogude ajakirjanduse leninlikele põhiprintsiipidele.
Principium põhialus, juhtmõte, algus. Niisiis käib jutt ajakirjanduse põhimõtetest.
Kõige levinum on siin kõnelda ,,pühast viisainsusest", on 5 põhiprintsiipi. Parteilisus,
kõrge ideelisus, rahvalikkus, tõepärasus (pravdivost) ja hiljem lisandunud kriitika ja
enesekriitika. Kui te satute mingitel puhkudel kokku nende asjadega, võib näha ka
palju pikemat põhiprintsiipide rida, sest Nõukogude vaimulaadile kohaselt juhtus
niimoodi aegade jooksul, et kui mingi tähtis parteiboss midagi tähtsat ja väga
põhjapanevat ütles (ajakirj. kohta), leidus nn ajakirjandusteadlasi, kes usinalt sellest
annaabi.ee 
