Organismide rakud nakatuvad sageli viirustega. Kaitsereaktsiooniks on nakatatud rakkude hävitamine immuunsüsteemi tsütotoksiliste T lümfotsüütide (tapjarakud, ingl. killer cells) poolt rakulise immuunsüsteemi vahendusel. Organismide kõik rakud hüdrolüüsivad valke peptiidideni ja eksponeerivad neid peptiide rakkude pinnal. Tapjarakud ei reageeri peptiididele, mis pärinevad normaalsetest rakkudest, kuid reageerivad sellistele rakkudele mis eksponeerivad viirusvalgu tükke. Sellised rakud hävitatakse. T-killerid ei reageeri kui rakkude membraanis on ainult viirusvalkude tükid. Vajalikud on ka iga organismi jaoks spetsiifilised valgud, mida nim peamise koesobivuskompleksi klass I valkudeks (ingl major histocompatibility complex class I, MHC I). MHC I esineb kõikide somaatiliste rakkude pinnal. Proteasoomide poolt lagundatud valkude fragmendid transporditakse ER sisse ABC
Peristeerivad viirused on enamuse inimese IMMUNOLOOGIA EKSAM 2005/2006 võlur 100 eluajast immuunsüsteemi kontrolli all. Kuid kui toimub immuunsüsteemi pärssumine, aktiveerub seni latentsena püsinud viirusinfektsioon. Viirusinfektsioonid võivad provotseerida autoimmuunsust : Viirusindutseeritud kohekahjustus, peidetud autoantigeenid saavad immuunsüsteemile kättesaadavaks Molekulaarne mimikri – viirusvalgu mingi epitoop on identne või homoloogne mingisuguse kehaomase AH järjestusega, avaneb tee immuunvastuse tekkeks ja edasiseks epitoobi levimiseks. 58. Seeninfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus. Seened on heterogeensed ja eukarüootsed. Suhteliselt vähe on inimpatogeensed. Kasvades produtseerivad ensüüme, mis lagundavad ümbritsevat keskkonda. Rakuseinas on kolesterooli asemel ergosterool.
annaabi.ee 
