o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis o Esineb varre ja juure kasvukihis ehk mähas, mille arvel toimub jämeduskasv o Algkoe rakud on jagunemisvõimelised ja TOTIPOTENTSED o INVINTRO- Väljaspool keha o Algkoerakkude paljunemine saadakse lahti viirushaigusest · Tähtsus o Viirusvabade kultuurtaimede saamine/paljundamine; hävimisohtu liikide paljundamine ·
KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID
haigusetekitajad, mis vallandavad organismi immuunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovete puhast-tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasut suuri raudbetoonmahuteid, selisesse anumasse voolavat reovett õhustatakse,et soodustada aeroobsete bakterite paljune- mist.Need lõhustuvad orgaanilisi reoaineid.Meristeem-algkude;taimedel võrsete tippudes. Võetakse väike koe lõik,asetatakse söötmele,eraldatakse mikrovõrsed,nendest kasv.taim. Kasut. istutusmaterjali kiireks tootmiseks;viirusvabade taimekultuuride saamiseks (nt.kartul) On haavakoes.Rakud pole diferentseerunud,on totipotentsed.Meristeempaljundus-vega- tiivse paljunemise e kloonimise meetod.Totipotentsus-võivad anda aluse kogu taime arengule.Embrüosiirdamine-seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisevalmis naise emakasse.Inim.kunstlikviljast.-in vitro- sel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku.Teine variant:süstitakse sperm
söötmele. 2) Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. 3) Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. 4) Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Seda hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljundamisel kantakse haigustekitajaid edasi. 7.Kuidas toimub embrüsiirdamine? Miks seda tehakse? Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Loomadel (miks?) : 1)Teatud loomaliike päästa. 2) Heade tunnustega emasorganismidelt rohkem järglasi. 3) Saab järglasi loomalt, kes seda loomulikul teel ei saa
RAKU-JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD 1. Taimede meristeempaljundus s.o. Taimede uudne ja keerukam kloonimisviis meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglase saamiseks. Selle jaoks eraldatakse varre kasvukuihkust vms. Väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud, siis kasutatakse juba mikrovõrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist.Hakati kasutama viirusvabade taimede ja raskesti paljunevate taimede tootmiseks. 2. Hübridoomiatehnoloogia ja monokliinsed antikehad Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod imetajate rakkude liitmine üheks rakuks, mille ühendtuumad sisaldavad mõlema lähterakke ja kromosoome. Hübriidtehnoloogia Rakutehnoloogilste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Nt. immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine jne. LK 21 JOONIS!!! Kordamisküsimused: 1
Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas seda saab kasutada ? Tüvirakud võivad, olenevalt päritolust ja arenguvõimest, diferentseeruda terviklikuks organismiks või mis tahes rakutüübiks. Neid saab kasutada mingi koe kahjustumise korral uue koe ,,ehitamiseks". Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias ? Looduses tekivad kloonid vegetatiivsel paljunemisel. Biotehnoloogias kasutatakse meristeempaljundust alkgoe kasutamine, suure arvu viirusvabade vegetatiivsete järglaste saamiseks. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus ? Meristeemrakud on totipotentsed ehk arenguliselt täisvõimelised. Mis on hübridoomid ning kuidas neid saadakse ? Hübridoom on B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga ning kahe nädala pärast eraldatakse tema põrnast B-
*Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele *Kui kultuur on kasvama läinud ja hakanud võrsuma, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele *Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid *Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse Miks kasutatakse? *Et kiiresti toota raskesti paljundatavate taimede (ohridee, viljapuud) istutusmaterjali *Viirusvabade taimekultuuride saamiseks (kartul, krüsanteem, maasikas) Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega.
pinasesse. Kõigi taimeliikide meristeempaljundus ei õnnestu ühtmoodi hõlpsalt, sest nõutavad arengu- ja kasvutngimused on eri taimeliikidel mõnevõrra erinevad. Meristeempaljundust hakati kasvatama raskesti paljundatavate taimede (nt. Orhideed, viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemrakud, esmajoones tipumeristeemis, on tavaliselt viirusvabad. Viirused kahjustavad taimi. Viirusvabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljunemisel kantakse haigustekitajad edasi. Meristeempaljundust kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. Näiteks saab paljundatud taimi ümberistutada uude kasvukohta või ka vanasse, et taastada kaduvat populatsiooni. 3.2 Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema