pärit kuumaveeallikatest. Kuna ensüümid on valgud, põhjustavad nad ka allergilisi reaktsioone. Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt rakku siseneda ja sinna oma genoom üle kanda. Viirusvektor on viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem. Ravigeeni sisaldava viiruse tootmiseks tuleb rakku lisada viirusvektor, mille mõned geenid on asendatud ravigeenidega (mutantse viirusega nakatatud rakk toodab küll viiruse paljunemiseks vajalikke valke, kuid viirusosakest ei ole suuteline ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda. Transgeenseid organisme kasutatakse bioloogiliselt aktiivsete ainete (interferoonid, kasvufaktorid, antikehad) tootmiseks ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval
(kolmandale) tRNA-le. 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside. 9. Translatsioon lõppeb, kui ribosoom jõuab ühe stoppkoodinini. 10. Sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA. Viirused. Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Rakuline ehitus puudub. Uute viirusosakest moodustumine on seotus kas eel- või päristuumse organismi kindlat tüüpi peremeesrakkudega. Sellest lähtuvalt saame eristada taime- ja loomaviirusi. Viirusi võib käsitada rakkude vahel rändavate parasiitgeenidena. Väljaspool peremeesrakkse viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Kõik viirused sisaldavad kas DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime.
annaabi.ee 
