Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused. A-hepatiiti nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud
krooniliseks kuluks. Kui laps saab nakkuse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus peaaegu kõigil, kui laps nakatub väikelapseeas, siis 25-50%-l. Seetõttu alustatakse B-hepatiidi vastast vaktsineerimist varases lapseeas. A-hepatiit A-hepatiit võib edasi kanduda saastunud toiduga, joogivee või saastunud esemete kaudu. A- hepatiit lõpeb harva surmaga, kuid haiguse kulg võib olla raske ja vajada pikaajalist haiglaravi või põhjustada haigusnähtude kordumist kuni kuue kuu jooksul. A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel olnud Eestis madal ning enamik haigusjuhtudest on sisse toodud. A-hepatiit võib põhjustada laiaulatuslikke haiguse puhanguid. 6 Difteeria Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin
annaabi.ee 
