pärilikkusaine aktiivseks ja nakatunud rakkudes algab uure viirusosakeste moodustumine ja seni varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena. Selline haigus on näiteks herpes. 3. Peremeesrakkudes toimub pidevalt mõõdukas viirusosakeste tootmine. Sellised haigused kulgevad aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aja jooksul, mistõttu organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid ega nakatunud rakke lõplikult hävitada. Organism on püsivalt viirushaige ja selline inimene on kogu aeg nakkusohtlik. Tegemist on kroonilise viirushaigusega. Nagu näiteks HI-viirus. Viirustega nakatumise viisid ir S O o k h t nu g e jd a T lm ,õ sV vR Õ p Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele Alati ei põhjusta nakatumine haigestumist. Palju oleneb makroorganismi vastureaktsioonist sissetunginud mikroobidele. Nakkusprotsessi arengus on tähtis osa inimese vastupanuvõimel.
keskkond (happeline maosisu, sapp jms), immuunsüsteem- antikehad, leukotsüütide teatud vormid. Viiruste jaotus 20 I lähenemine: DNA/RNA DNA viirused (tuulerõuged, herpesviirus, papilloomiviirus) RNA viirused (gripp, HIV, marutaud, entsefaliit, punetised) Tõvestatud organismi kuuluvus Bakterviirused ehk faagid Taimeviirused (Kuidas taimed nakatuvad? Valdavalt nendest toituvate loomorganismide vahendusel). Tihedal kokkupuutel viirushaige taim-tavataim. Viirushaige taime tunnused: viirushaigused vähendavad põhiliste füsioloogiliste protsesside aktiivsust (fotosüntees, mineraalne toitumine, hingamine) ehk saagikus langeb kuni 30%. Kas viirushaige taime saadusi võib ise süüa ja loomadele anda? (Võib küll.) Eesti jaoks oluline kartuliviirushaigused. Loomade ja inimeste viirushaigused. Kas tasub end gripi vastu vaktsineerida? Vaktsineerimine ei anna mingit garantiid, sest viiruse muutlikkus on väga suur
annaabi.ee 
