(kasut. kunstis ja igap2evases k6nepruugis). Eristatakse loodusmaastikke, poollooduslike maastikke, kultuurmaastikke, tehismaastikke. Inimtegevusest m6jutatud on p6llumajandusmaastikud, toostusmaastikud, puhkemaastikud jne. Eesti peamised looduslikud maastikutyybid (E.Varepi j2rgi, 1970) 1.paelavamaastik 2.pae-ja moreentasandike maastik 3.lainjas moreenmaastik 4.kynklik moreenmaastik 5.vooremaastik 6.metsarohkete k6rgustike maastik 7.m6hnastike maastik 8.sandurimaastik 9.viirsavitasandike maastik 10.j22paisj2rvetasandike maastik 11.mereliivatasandike ja luhtade maastik 12.soomaastik
Kurtna piirkonnas. Mõhnade vahel palju järvi, valdavaks mullaks kamarleetmullad, nõgudes ka soomullad. Taimkattest dom. nõmmemetsad, niidud. 8. Sandurimaastik: Eestis suhteliselt vähe esinev, vaid pika ribana Võrtsjärvest lõunas, LõunaEesti kõrgustike vahel ja Kõrvemaal. Pinnakattes dom. liivad ja kruusad. Markantsemad näited sanduritest on Männikul ja Elvas. Taimkattest valitsevad nõmme ja palumännikud. 9. Viirsavitasandike maastik: Esinevad kunagiste jääjärvede levikualal, peamiselt LääneEestis. Reljeef madal ning alad on liigniisked. Jõgedevõrk tihe ning tänu madalale reljeefile esineb tihti üleujutusi. Muldadest dom. soostunud kamar ja lammimullad. Põllumaad tugevasti kraavitatud. Metsadest valitsevad laane ja lodumetsad, esineb palju soid. 10. Jääpaisjärvetasandike maastik: Maastik mandrijää sulavete levikualal, peamiselt Kõrvemaal,
annaabi.ee 
