Konspekt
Praegusest Eesti territooriumist oli juba neemeni Eestis.
ajajärgu lõpul suur osa (Madal-Eesti) Balti jääpaisjärve all. Balti ajajärgul kujunes sellest
Joldiameri, edasi Antsülusjärv, Litoriina- ja Limneameri. Viimane staadium kestab veel
praegugi. Nende veekogude tegevuse tulemusena on Madal-Eestis kujunenud mitmesugused
rannamoodustised (rannasetted) ning mere- ja järvesetted. Nende tüüpilisemad levikualad on
Kasari ja Pärnu jõe madalik, kus esinevad tüsedad viirsavisetted, mis pinnalt on valdavalt
kaetud meresetteliste liivade, saviliivade ja liivsavidega. (Balti mere erinevate staadiumide
setted ei ole iga kord setete iseloomu järgi selgelt eristatavad.)
Balti ajajärgu algul oli Kõrg-Eesti maismaa, Madal-Eesti aga vabanes järk-järgult
mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka
tänapäeval (kuni 3mm aastas).
Maismaal arenevatest geoloogilistest protsessidest on olulisemad järvede
annaabi.ee 
