"viirsavidest" - 1 õppematerjal

Soome lahe rannikumadalik

taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega. (Arold 2005) Rannikumadalikule on iseloomulikud ka hiidrahnud ning suurematest ja väiksematest 4 rändrahnudest koosnevad kivikülvid (Suuroja 2011). Eesti suurimad rändrahnud on Ehalkivi