sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar.
raudkivised, kohati võivad mullad oll aka sooldunud. Põllumajanduse osatähtsus väike ja põllud väheproduktiivsed, mullad leetunud ja toitainete vaese. On leetunud ja leedemullad ja nende märjad variandid. Boniteet 8-10. Huumusvaesed ja ka happelised mullad. Allvaldkonnad a) põhjarannik- kohati ainult mõnisadameetrit lai, puudub põllumajanduslik kasutus, leedemullad ja märjad leedemullad. B) Nõva- ulatub sisemaale, karbonaatne materjal jääb alla, mis on kaetud kruusade või viirsavidega. Mullad paremad kui a, sest põhjavesi on lubjarikas. VIII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond- haarab enda alla 5% Eestimaast. Haanja, Otepää, Karula kõrgustik. Geoloogiline aluspõhi karbonaadivaene materjal, Kagu-osas tuleb ülemdevoni lubjakivid aluspõhjaks. Lähtekivimid mitmesuguse karbonaatsusega. Suured kallakud ja põllumajanduslik kasutus laugematel aladel. Põllumaa osatähtsus suur, 35-39%. Asustatus tihe. Suurim probleem erosioon
annaabi.ee 
