ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust. paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500 VÄIKELAEVA KÄSITLEMINE Ühe vindiga laev – käik edasi ■Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku sammuga vindi korral vasakule ■Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule
tigureduktoriga. Keermestatud varras pööreldes koos tigurattaga keeratakse mutri 9 sisse ja pidurilint 12 surutakse ümber trumli kokku. Süsteemi kaugjuhtimine võimaldab ankru viiramist avariikorras ja automatiseeritult. Esimese juhul vajutatakse KJP (kaugjuhtimispaneelil) avariijuhtimise nuppu ja ankruketti viiratakse senikaua, kui hoitakse näppu nupul. Teisel juhul vastava lülitiga KJP-l seadistatakse nõutav viiratav keti pikkus ja vajutatakse nupule "automaat". Viiratud keti pikkust kontrollitakse signaallambiga SL 1 ja näidiku N skaalaga. Lamp SL 1 süttib kui vajutada ükskõik millist nuppu ja kustub, kui kett on väljunud klüüsist 2m ulatuses. Seejärel süttib signaallamp SL 2 näidates, et ankur on vettelaskmiseks valmis. Signalisaatoriteks on mikrolülitid 13, millised lülitatakse reduktori R võllil oleva nukiga. Reduktor R on kinemaatiliselt seotud ankrupeli võlliga. Näidik N on elektriliselt seotud
annaabi.ee 
