Sildumine tuulega Sildumine tuulega on seda raskem, mida tugevam on tuul ja mida suurem on laeva purjepind. Triiv on suurem, kui laev liigub väiksel käigul ja/või on ballastis. Laeva manööverdamine tuulega oleneb tuule suunast. Haalamine tuulega ilma puksiiride abiga ei ole soovitatav va. äärmistel juhtudel ja väikestel laevadel. Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul on piki kaid. Kaile tuleb läheneda 45º-60º nurga all vastutuult. Anda ära merepoolne ankur ja viirata ankruketti vastavalt laeva edasiliikumisele. Esmalt antakse kaile vöörispring ja vööri pikiots. Reguleerides käiguga, ankruketi järgiandmisega ja rooliga, viiakse laev sujuvalt kai äärde. Ahtri kinnitusotsad antakse viimastena. Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul on piki kaid laeva vöörist. Läheneda sildumiskohale terava nurga all kai suhtes arvestades, et sildumiskohale tuleks laev aeglase käiguga. Esimesena antakse maale vöörispring ja vööri pikiots
(regulaatorist) (analoogiline ülalkirjeldatuga), ja selle poolt elektriliste signaalidega juhitavast reguleerivast klapist Regulaator on püsireziimis, kui vee tasapind on elektroodide vahel, tasapinna tõusmisel või langemisel regulaator aktiveerib klapi 8. Ankruseadmete automatiseerimine. Kaasajal on paljudel uutel kõrge automatiseerimisastmega laevadel ankruseadmed automatiseeritud. Automatiseerimine võimaldab sillalt ankrut viirata ja kontrollida vettelastud ankruketi pikkust. Teatud juhtudel võimaldab see vältida ohtlikke olukordi seoses vajadusega kiirelt ankur hiivata, ka võimaldab see kergendada pootsmani tööd, sest puudub vajadus pidevaks valveks pakil. Joonisel on toodud üks elektropneumohüdrauliline ankruseadme kaugjuhtimise põhimõtteline skeem. Käigureziimis on ankrupeli trummel 11 pidurdatud pidurilindiga 12, mis surutakse kokku käsirattaga 8