PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT
vaid perifeerias (vrd joone joonistamine, gram. suhete väljendamine).
Viiped, žestid aktiveerivad eri ajupiirkondi nii viipekeelsetel kurtidel kui ka viipekeelt mittevaldajatel (aga
mõistavad ikkagi pantomiimi). Mida rohkem semantilist analüüsi vajab ülesanne, seda enam on viiped ja
žestid aktiveerivad kõnet juhtivad piirkonnad.
Viibet tajutakse 2 etapis: käekuju/suund/moodustuskoht + liigutus. Kontekst kiirendab tajumisaega 10%
võrra. 35% viipest peab olema nähtust, et aimata viipe tähendust (83% sõnast).
Viipe tähenduse ja vormi omavaheline seos: kas tingituna viibete ikoonilisusest võib rääkida semantiliste
komponentide ja viipe vormi teistsugusest seosest viibetes ja sõnades.
Nii viiplemise kui ka kõnelemise puhul on ajus aktiveerunud samad piirkonnad.
Suuline kõne ja viipekeel stimuleerivad teineteist, kui laps on kakskeelne titest saati.