Vaimupuue, õpimapp
küpsemisega. Täiskasvanud, kes lapse abitust näevad, sekkuvad liiga tihti ja aitavad last, selle
asemel et teda ise proovima ergutada.
Praktiliselt kõik lapsed õpivad kõne valdama eelkoolieas. Paljudel vaimupuudega lastel aga
on puudulik kõne ja mõned ei õpi kunagi rääkima. Nende tarvis on olemas alternatiivsed
14
kommunikatsiooniviisid, mis nimetatakse viipekommunikatsiooniks. Viipekommunikatsioon
kiirendab võimalikku kõnearengut. Keel aitab ajus esile kutsuda ettekujutusi varem kogetust.
Põhiline on proovida võimalikult vara mingi suhtlemisviis sisse seada. Võib proovida jälgida,
kas laps käitub teatud kindlal viisil, kui ta madagi saada tahab ja siis selle põhjal mingi
suhtlemiskeel üles ehitada. Logopeed võib siin suureks abiks olla. On oluline, et
vaimipuudega inimese lähikond tema keelt valdaks ning seda ka kasutaks.