"viipekeeltes" - 1 õppematerjal

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem 3 kereemitüüpi:  See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) ­ käevorm (handshape) ­ liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) ­ viiperuum ­ kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad. Viipekeeltel on ka murder ­ geograafilised variandid Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on ­ Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt