Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist tuleb hoolikalt pesta käed, sest puutudes käega toiduaineid võime neid saastada ning saastatud kätega süües satuvad mürgised ained käte kaudu koos toiduga organismi. Lõhna kindlakstegemiseks ei tohi kummarduda nõu kohale ega panna uuritava aine pudel nina juurde. Eralduvat gaasi või auru ei tohi sügavalt sisse hingata. Lõhnaga tutvumiseks tuleb pudelit hoida endast kaugemal ja viipava käeliigutusega suunata õhuvool koos uuritava aine lõhnaga nina poole.
ka kaugviskena. Et hästi visata ühekäe-ülaltviset: - Kolmikohu asend, viskekäepoolne jalg kergelt ees - Viskekäe harali sõrmed on mugavalt asetatud palli taha ja alla - Viskekäe ranne on painutatud - Teine, abistav käsi toetab palli küljelt - Viskekäe küünarnukk on samal joonel viskekäepoolse puusa, jalaotsa, põlve, viskekäe randme ja korviga - Vaade on keskendunud korvile - Põlvede sirutumisega sirutub viskekäsi, pall saadetakse randme ja sõrmede viipava liigutusega teele - Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi - Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile Vabavise: Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske sooritamist asetab mängija tihti kõigepealt viskekäepoolse jala vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või viskekäepoolne jalg veidi eespool ja õlgadelaiuselt ning keharaskus on
annaabi.ee 
