Eesti uusaeg (1710-1900)
Praktilisi töid juhatasid kupjad.
Alamaid kupjaid nimetati kilteriteks. Mõisavalitseja oli tihti sakslane, sageli
väljaspoolt tulnud, kus olid paremad agrotehnilised teadmised. Kupjatasandist ja sealt
allapoole oli mõisateenistujad enamasti kohalikud. Ameteid mõisas oli mitmeid.
18. sajandil tekib Lääne-Euroopa turu kõrvale Vene turg. Tuleb puhtalt teravilja
väljaveo kõrvale viinapõletamine ja produkti ehk viina turustamine Venemaal. Ka
viinavajadus oli Venemaal väga suur. Balti vili viina näol jõuab Peterburi. Mitte ainult
eratarbija lauale. Tuleb väga suur ka riigitellimus (sõjaväele ja tsiviilametnikkonnale).
Venemaal tarvitati viina üsna suurtes kogustes. Oli arusaamatu, kui keegi ei tarbinud
viina. Balti provintside ja Venemaa vahel oli tollipiir, 1760. aastatel viinale tollipiir
avati. See oli siinsetele mõisatele suur kasu. Viinamajanduse tekkega kaasnes teisigi
annaabi.ee 
