"viinavaate" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

olevate meeste deserteerumine (Laur, 2003). Teine märkimist vääriv detail 18. sajandi teisest poolest oli viinapõletamine, mida harrastasid mõisnikud. Alkohoolsetest jookidest olid eestlased seni tuttavad õlle (germaani sõnatüvi) ja mõduga (vene sõnatüvi) ning kirjanduse kaudu ka veiniga, mida nimetati viinaks. Mõisa viinaköökides aetavat ollust nimetati seetõttu esialgu põletatud viinaks ja sellega tehti lähemat tutvust mõisakõrtsides või viinavaate Peterburi küütides. Mõisakõrtsid tähendavad ühtlasi kaubalis-rahaliste suhete arenemist, statsionaarse maakaubanduse laienemist. Juba 18. sajandi autorid kurdavad eestlaste laiskuse, 23 salakavaluse jm. halbade omaduste kõrval ka nende alkoholilembuse üle. Siiski ei joonud talupojad end mõisakõrtsides põhja, selleks ei olnud neil arvatavasti ka piisavalt raha. Teiseks kaitses eestlasi paljude loodusrahvaste kurvast saatusest vana harjumus