"viinavaadi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» See lõbus nali pani plika naerma ja Jehan väljus toast. Dom Claude sai vaevalt end maha visata, et vend teda siin ei kohtaks, talle näkku ei vaataks ja teda ära ei tunneks. Õnneks oli tänav pime ja skolaar purjus. Ometi märkas ta tänava poris lamavat ülemdiakonit. «Ohoo,» ütles ta. «On aga sellel täna lõbus päev olnud!» Ta tõukas jalaga dom ClaudeM, kes hinge kinni hoidis. «Täis kui tina,» jätkas Jehan. «On aga võtnud! Päris verekaan, viinavaadi küljest lahti kukkunud. Ah,» lisas ta alla kummardudes, «ja veel paljaspea! Rauk mis rauk. Fortunate seneXb> Dom Claude kuulis teda kaugenevat ja lausuvat: «Nii või teisiti, mõistlik olla on ikka kena asi. Mu ülemdiakonist vend on väga õnnelik, ta on vooruslik ja tal on raha.» Ülemdiakon tõusis püsti ja jooksis ühe hingetõmbega Jumalaema kiriku poole, miile ilmatu suured tornid hämaras üle majade tõusid.