Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
mängis nimiosa 1824.a. suvel Pärnus lavastatud kahevaatuslikus jandis "Permi Jago
unne-näggo", mille näitleja oli koostanud Kotzebue komöödia "Der
Trunkenbold"("Lakkekauss") järgi. Selles Lääne-Euroopa kirjanduses laialt levinud
süees (Kotzebue eeskujuks oli taani teatri rajaja L.Holbergi "Mäeotsa Jeppe" - "Jeppe
paa Bjerget") kujutatakse, kuidas purjuspäi magama jäänud talumees mõisa viiakse ja
saksa kombel riietatakse, et teda pärast ärkamist mõisnikuna austada. Uuest
viinauimast ärgates leiab mees ennast jällegi endises olekus külakõrtsi ukse alt,
arvates, et ta on vahepeal taevas olnud. Eesti lugejad olid naljandi sisu motiividega
tutvunud juba Willmanni "Juttudes ja tegudes". Arvatavasti ei seadnud Steinsbergi
jant endale palju muid ülesandeid peale laia naeru saavutamise rumal-kohtlase
talupoja ja tema sõnaka naise Eeva arvel. Rosenplänteri teateil oli näidendil Pärnus
suur menu. "Pärmi Jaagu unenägu" on esitatud ka Tallinnas, kus seda nägi noor
annaabi.ee 
