Uusaeg Eestis
valla dokumentide eest), rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamehed, käskjalad, parvemehed,
ämmaemandad ja teised
Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
Majandus ja linnad
Põhiline majandusüksus mõis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisiline tööl. Mõisamajanduse
edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin,
enamus läks Vene kroonusse ning ülejäänu maakõrtsidesse. Viinatootmis jäägid härgade
nuumamiseks, kes viidi Peterburi turule, andisid sõnnikut väetamiseks.
Mõisnike väljaminekud suurenesid: hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid, kallimad
ja mitmekesisemad road, vein ning riietus.
Hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldu arvelt ja
talupoegade koormiste tõstmisega.
1820. viljahindade langus, tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati
annaabi.ee 
