Maaelu 18. sajandil
sajandi
teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid
sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus
pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda
tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli
kasulik investeerida. Samuti kasvas surve taas talumaid mõisastada.
1760. aastate lõpul sai hoo sisse uhkete mõisahäärberite ehitamine.
Sellele andis tõuke Vene turu avanemine Balti kubermangude
viinatoodangule 1766. aastal. Viinapõletarnisest sai Eestija Liivimaa
mõisatele üks olulisemaid sissetulekuallikaid. 18. Talurahvale oli
viinapõletamine rangelt keelatud.
1820. aastatel jõudis Euroopas alanud teraviljahindade suur langus
ka Baltimaadesse. Viina hind langes üle kolme korra. Kriisiga kaasnes
paberraha kursi langus ning mõisate Väärtuse langus ligi kolmandiku võrra.
Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga
kaheksas.
Baltisaksa aadli eluviis
annaabi.ee 
