Kirjand teemal "Prillup- ohver või süüdlane?
võtaks. Ta ju ei teadnud, millised võivad olla tagajärjed. Loobumine Marist ei tulnud talle
alguses isegi mõttesse, kuna ta polnud temasse kiindunud. Hiljem ta aga kahetses oma tegu
ja taipas, et armastab Marit ja lepinguga nõustumine võis olla vale otsus, sest elu
piimamehena polnud sugugi mitte lõbus- otse vastupidi. Ta jäi võlgadesse ja tundis
armukadedust, sest samal ajal kui tema tegi tööd, sai Kremer nautida Mari seltsi. Lõpuks
hakkas ta lahendust otsima viinapudelist ning seetõttu ta ka hiljem suri.
Olles käivitanud sündmuste ahela ning kogenud selle tagajärgi, võib väita, et Prillup oli
ise kõigi sündmuste ohver. Ta pidi kannatama armuvalu, tülisid, alkoholismi ning vaesust.
Enne oma surma oli Prillup väga õnnetu mees ja teda ei huvitanud enam miski- ei elu, ei
surm. Ainus ja parim lahendus, mis olla sai, oligi surm. Ta sai lahti kõigist oma muredest ja
probleemidest. Tema surm oli põhjustatud kõigist probleemidest, masendusest ja