Andres Ehin
Vanema põlvkonna esindajad veetsid sageli päevi
viinapudeli taga ja määratud kogust "vorstijuppi" järades, kuna süüa sai igaüks, teed tööd või ei
tee (kolhoosides oli lihtne töötada, palju ei pidanud tegema). Need inimesed seal ei tahnud oma
tegelikust olukorrast kuuldagi, elasid vaid oma unistustes ja unenägudes, kus olid nii edukad
bändimehed kui ka spordisangarid. Nõnda nad vananesid, elades iga päev samamoodi igavalt ja
leigelt, olles rahul oma pisikese vorstijupi ja viinapudeliga.
Eks luuletuses on ka õpetust tänapäevaks, kus ei tohi käed rüppe lasta ja niisama unistada,
vaid midagi ette võtta, eesmärgid seada ja parema elu poole püüelda.
Kolmas
Kui jooksin su juurde tulisi jalu,
jooksis jalutu mulle vastu.
Kui ma kiskusin su käsi,
kiskus kätetu mu juukseid.
ja kui ma karjusin kõigest kõrist,
karjus kõritu mulle vastu
katusekambrist,
kus kedagi polnud.
Kättemaksumõõk jääb seinale roostetama.
annaabi.ee 
