Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
KIRSTU TÕSTMINE – vanasti viidi surnu lautsiga surnuaeda ja seal asetati alles kirstu.
Panijad ei võinud olla pereliikmed.
SURNU MAJAS (kombed) - töökeeld – algupäraselt täielik keeld, hiljem tööd,mis tegid
häält). Ühtegi asja ei anta sellel ajal majast välja - surnu kuuleb südamekõrvadega. Hoiduti
haua tükk aega varem lahtikaevamisest.
KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal
murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha.
Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…).
VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi
kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist.
Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et
tekitada suurt kära. Surnu viidi välja vastutuult
annaabi.ee 
