Hispaania
Tehniline progress on
olnud põllumajanduses, eriti maa siseosades, aeglasem kui tööstuses. Intensiivse
tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja
Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja
metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati
teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on
tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma
tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana
suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias
8
piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest
kogutakse korgitammekoort.
Veondus.
Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad
annaabi.ee 
