............. Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud
soodsas kliimas ja korrapärase veevarustusega ( vajaduse korral kasutada kunstliku niisutuse süsteeme). Tegelikult ei piira suurem osa veinivalmistajaid oma toodangut ühe piirkonna viinamarjadega. 1990. aastate lõpul kuulus isegi Prantsusmaal- kindla terroir´iga veinide kantsis- 50 protsenti müüdud veinist lauaveini kategooriasse, mida ei tohi tähistada kindla kasvupiirkonnaga. Ent Californias ja mitmes lõunapoolkera viinamarjakasvatuspiirkonnas väidavad paljud tootjad endiselt, et nende veined on erilised viinamarjaistanduste topograafia ja mullastiku tõttu. 2.2 Kliima Kliima hõlmab temperatuuri, päikesepaistet, sademeid, pakast ja tuuli. Viinapuu eluprotsessid lakkavad, kui temperatuur langeb alla 10ºC, ja marjade küpsemiseks on vaja ööpäevas keskmist temperatuuri üle 17ºC. Kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 24 kraadi, kahaneb viinapuu elutegevus ja üle 32- kraadise palavuse puhul võib see täiesti lõppeda
annaabi.ee 
