Bütsantsi inimene
Keiser pidi pesema 12 vaese jalgu, kes saavad kõige pealt kingiks riided ja siis veel kolm
kuldmünti- see zest on kindlalt Kristuse jäljendamine.
Talupoeg
Suurem osa bütsantlasi elas maapiirkondades. Talupoegi peeti peamisteks
maksumaksjateks, kes toetavad riiki ja selle sõjamasinat. Talupoja kohta kasutati üldmõistet
maaharija.
Kivise mulla ülekaalu, veenappuse ja soojade suvede tõttu olid põllud üsna väikesed.
Tegeldi aianduse ja viinamarjakasvandusega ning peeti kariloomi. Bütsantslased kasvatasid
hobuseid, lehmi, vesipühvleid, kaamleid, eesleid, muulasid, lambaid, kitsi ja sigu. Küttimine
ja kalastamine olid peamised tegevusalad. Mesindus oli jõukate talupoegade seas küllaltki
arenenud.
Bütsantsi põllumajanduse kõige olulisema osa moodustas teraviljakasvatus. Bütsantsi
toidusedelis järgnes teraviljale puu-ja köögiviljad. Mõningaid taimi viljeldi peamiselt
tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja.