Aleksander Puškin
Gurzufis viibides kirjutas kaotsiläinud teose ,,Märkmeid Doni ja
Musta mere kasakatest", mitu eleegiat ja alustas ,,Kaukaasia vangi". Ta hakkas järjekindlalt
inglise keelt õppima.
Septembri keskel lahkus Puskin Krimmist ja sõitis Odessa kaudu Kisinjovi, kuhu Inzov
oma residentsiga kolis.
Puskin elas teistest veidi eemal asuvas Inzovi majas, esimese korruse toas, ja jäi sinna ka
pärast maavärinat, kui pool majast oli varemetes. Koos tühimaa ja maja ümbritsevate
viinamarjaaedadega harmoneerus see tema ettekujutlusega iseendast kui ,,põgenikust", kes elab
,,kõrbes", nagu ta kärarikast Kisinjovi nimetas.
Siin kirjutas Puskin ,,Kaukaasia vangi", ,,Gavriliaadi", ,,Vennad-röövlid", palju luuletusi,
ning alustas ,,Bahtsisarai purskkaevu" ja ,,Jevgeni Oneginit".
1823. aasta kevadel tehti muudatusi Lõuna-Venemaa administratiivses korralduses: kantselei
asukohaks sai Odessa. Puskini tervis nõudis juba ammu merevanne ja suuri vaevu rääkis ta