E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Ta ei vihanud seda inimest, ta arvas teda ainult
albiks poisikeseks, aga siiski täitis tähelepanek, et ükski kiidu-sõna Risbiteri kohta tema kõrvu
ei puutunud, Gabrieli südant imeliku rahulolemisega.
Rüütel von Mönnikhusen oli oma kaaslastega juba enne Gabrieli tulekut mõisa tagasi
jõudnud ja lõunalauda istunud. Pikk laud. oli selle aja viisi
248
järele toitude ja jookidega nii ülirohkesti kaetud, et meieaegseid inimesi küll vist kolm korda
suurem hulk sest täis oleks saanud. Viinakarikad ja õllekannud olid ühtepuhku liikumas, jutt
ei
vaikinud silmapilgukski. Delvig jutustas Risbiteri äpardust ja püüdis teda igapidi teiste ees
naeruks teha. Risbiter katsus temale küll mehe moodi vastu anda ja lugu teisiti pöörata, aga
näha oli, et suurem .osa pealtkuulajatest enam Delvigi kui teda uskusid; neid oli vähe, kes
Risbiterile mitte kadedad ei olnud selle häbemata õnne pärast, et tema ilusa ja rikka Agnes
von
Mönnikhuseni endale pidi saama
annaabi.ee 
