Priikslaskmine ja ärkamisaeg
Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja
kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena
vallad
Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks
Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid
Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata
tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes
teotööga
Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg
Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamajaduse kriisi
Uuendused suurendasid mõisa tööjõuvajadust
Uuendused olid meriino lambad, kartul ja ristikhein
1845-48 siirdus hingemaa saamise kaalutlustel vene kiriku võimude
soosimisel 17% lõuna-eesti talurahvast luteri usust vene õigeusku
Loodi õigeusu kirikute ja koolide võrk
Luteri usku tagasi minek oli seadusega keelatud
Maapäev võttis vastu Liivimaa talurahva seaduse, mille keiser 1849 aastal
kinnitas