"viinaankru" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» hüüdis Villu naerdes. Sulased ei lasknud end palju sundida, vaid jõid vahvasti, kütsid sepa lahket kätt ja mõnasid rüütlite ihnust, kes neile nii häid pidusid iialgi ei valmistanud. Öö oli juba käes, kui sepale teada anti, et komtuur koju on tulnud ja teda enese juurde kutsuvat. «Ma tulen pea tagasi,» ütles Villu üles tõustes. 220 «Jooge tublisti, mehed, kuna Juua on. Teises ilmas ei ole viinamägesid.» Ta võttis viinaankru kaenlasse ja läks sulase järele. Sulane viis ta kõrgesse, kitsaste akendega kambrisse, kus vahaküünlad põlesid ja laual kuld ja hõbepeekrid kitekasid. Komtuur ja mõned ordurüütlid istusid laua ääres ja jõid kallist viina. Komtuur võttis sepa teretuse lahke näoga vastu ja hüüdis: «See on ilus, sepp, et sa. vanu sõpru ära ei unusta. Oled ennast sel aastal natuke kauemini oodata lasknud kui muidu. Vahest tõrkusid sellepärast, et ma sind mineval korral pisut pahandasin