Eesti loodusgeograafia
maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E
põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis
aleuriit ja aleuriit savid (maalihked).
Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised
tingimused. Avamusalad P-E rannikul ja ja klindiesisel alal. Kambriumi kihistust
paljandub Põhja-E paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi
(Kunda, Viimsti), Lükati aleuriidi ja savi kompleks (Pirita ürgorg) ning Tiskre
hele aleuriit (Kakumäe, Tiskre jt).
Kivististe hulgast on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, trilobiite ja lukuta
brahhiopoode; samuti mitmesuguseid bioglüüfe – selgroogsete org
elutegevuse jälgi. St, et kambriumis hakkas sedimentatsiooniprotsessis rolli
etendama ka biogeenne faktor. Ilmusid ka skeletti moodustavad organismid
(alguses kitiinkest, hiljem P’st ja siis CO).
annaabi.ee 
