Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. Siiani on vald suutnud ehitada kaks suurt, aga ilusat kooli, kuid staadionist
Õllepruuli tänava majas oli suur raamatukogu. Tähtis osa oli sõja-, sõjaajaloolisel ning sõjateaduslikul kirjandusel. Peale selle oli veel ilukirjandust, samuti raamatuid loodusteaduste ja maateaduse vallast. Laidoneri huvitas eesti ajalugu,põhjalikumalt uuris ta Eestimaa muinaslinnuseid. Tema kollektsioonis olid mitme linnuse plaanid. Vangistus 17. 18. juunil 1940 aastal okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Johan Laidoner koos abikaasaga küüditati Viimsist 19. juuli 1940 Venemaale Penza linna. Kaasa lubati võtta kõik, mida nad tahtsid, isegi kaks buldogi. Aega asjade pakkimiseks anti kaks tundi. Nad võtsid kaasa ka hulga raamatuid. Kuni Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja alguseni 1941. a juunis elasid Johan ja Maria Laidoner Penzas väljasaadetu reziimil, 28. juunil 1941 nad arreteeriti. Imelik on see inimese elu! Suhteliselt hilja aegu tagasi võeti mind suure pidulikkuse ja
isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16. sajandil elanud eesti päritolu pastorist ja kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ("Kolme katku vahel", 1970-1980) kui ka 19. sajandi alguse Liivimaa aadlimehest Timotheus von Bockist ("Keisri hull". 1978), 19. ja 20. sajandi vahetuse juuraprofessorist Friedrich von Martensist ("Professor Marcensi ärasõit", 1984) ja iseseisva Eesti eest võidelnud Jüri Viimsist ("Tabamatus", 1993). Autobiograafilised on "Wikmani poisid" (1988) ja "Mesmeri ring" (1995). Nagu Jaan Kross, kuigi teistsugust kirjanduslaadi viljeldes, aitas eestlaste rahvuslikku eneseteadvust turgutada fantastilisi visioone ehitanud Lennart Meri. Tema reisiraamatutes ("Virmaliste väraval", 1974; "Hõbevalge", 1976; Vahendiks said võrdlused ja satiir. Teerajajaks kujunes Stalini aja sümboolne kujutamine 567 Artur Alliksaare näidendis "Nimetu saar" (1966). Absurditeatri
annaabi.ee 
