Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
"Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada oma
enese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani õhustik meenutab Kafka loomingut ja sarnaneb
Hesse"Stepihundiga"."Hingedeöö" kujutabmaailma,kus polekindlatsisemistloogikat,kus kõik
on võimalik. Peategelasel ei ole ühtegi kindlat tugipunkti, millele toetuda, tal pole vähimatki
teadmist sellest, mis teda ees võiks oodata.
Ajaloolised romaanid
1) Kroonikatetriloogia:"Põlev lipp" (1961), "Surmaratsanikud" (1963), "Viimnelinn" (1962).
Põhiteemaks sündmused Euroopas keskaja lõpus.
Vaheteos "Imede saar"
2) Isikuloolinetriloogia: "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduseõpilane" (1967).
Ajaliselt käsitlevad teosed 14.saj lõpu ja 15.saj alguse sündmusi. Iga romaan keskendub ühe
tegelase loo ümber.
Vaheteosnovellikogu"Siktunavärav" (1968)
3) Ajaloolis-filosoofiline triloogia: "Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970),
"Lohehambad" (1970), "Kahekordnemäng" (1972)