Ristumine peateega
(Paus, vaikus.) Algus oli raske. Neiu ei
rääkinud suurt midagi. Ainult kuulas Osvaldi jutte neiu ilust ja imelisusest. Neiu
säravatest juustest, tema kaunist kaelast, metsarohelistest silmadest, tema
28
29
unistavast kõnnakust, hajameelsetest huultest ja tarkadest kätest. Neiu kuulas
ega teadnud, et kuskil istuvad suitsupilvedes koos kuulsamad arhitektid, et
leppida kokku viimastes viimistlustes valmiva maja juures, mille oli tellinud keegi
Osvald ja lubanud sinna elama vii jumalanna enda. Peagi sõitis Laura oma uude
koju. See ei olnud maja, see ei olnud loss. See oli kuningriik katuse all, täis
koskesid ja akvaariume, roosipõõsastega muruväljakuid, mis haljendasid ka
kõige karmima pakasega, basseine ja magamistubasid. Lauad olid alati kaetud
lõhnavate roogadega, kuid teenijaid ei olnud kunagi näha. Arvukatelt rõdudelt