Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viimasoonte" - 3 õppematerjali

Neerud
4
docx

Neerud

valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefrokanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks neeruveeni. Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Kuse-ja suguelundid
14
docx

Kuse-ja suguelundid

iseärasused? sest tema poolt toodav veri on vajalik nii neerukoe enda toitmiseks kui ka uriini valmistamiseks. Kui palju verd läheb ööpäeva jooksul Umbes 2000 liitrit. neerudest läbi? Umbes 1300ml minutis Kuidas nimetatakse neeruarterite kõige Toomasoonteks. väiksemaid harusid? Neerukoores olevate nefronite läbimõõt. Viimasoomadviimasoonte või toomasoonte Mis on “imevõrgustik” Neeru päsmakeste omapärane kapillaaristik. Kui pikk on kusejuha? 30cm pikkune Kuhu laskub ja avaneb kusejuha pärast Laskub väikevaagnasse ning avanev kusepõide tagumises neeruvaagnast väljumist? alumises osas. Kuhu ristub kusejuha enne kusepõide Mehel seemnejuhaga. suubumist mehel, naisel. Naisel emakaarteriga. Mis on kusejuha funktsiooniks

Meditsiin → Patoloogia
37 allalaadimist
Urogenitaalsüsteem
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid - arterioole nimetatakse toomasoonteks (vas afferens ). Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool - viimasoon ( vas efferens ). Neerukoores olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte omast väiksem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma- kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefroni kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis edaspidi ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, need moodustavad lõpuks neeruveeni (suubub alumisse õõnesveeni)

Bioloogia → Bioloogia
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun