Henrik Ibseni näidendid
võtta morfiini üledoosi. Kuid kui Regine Osvaldi haigusest ja teineteise sugulusest teada sai,
kavatses ta linnast lahkuda ning jättis proua Alvingu ja ta poja kahekesi. Proua Alving
tunnistas, et Osvaldi isa ei olnudki nii puhta eluviisiga, kui ta oli pojale kirjades kirjeldanud,
ning ütles, et haiguse on pärinud oma isalt, mitte pole süüdi Osvaldi enese boheemlaslik elu.
Näidend lõppes päikesetõusuga, mida Osvald oli kõigest hingest igatsenud. Tema haigus oli
jõudnud viimasessse staadiumisse ning emal oli vaja otsustada, kas aidata oma pojal surra
morfiini üledoosi või vaadata pealt, kuidas poiss invaliidistub.
Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleem seisnes selles, et kapten Alvingu pojal Osvaldil
olid küljes samad kombed, mis tema isalgi ning kui proua Alving oma poega Reginega
söögitoas kuulis, oli see tema jaoks nagu kord läbitud tundmus. Talle tundus, et näeb enda ees
kummitusi - ,,paarike verandalt, kes käib kummitamas". Ta arvas, et me kõik oleme
annaabi.ee 
