Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel
.
Kõigi katsete puhul kasutati stopperit. Ajalise intervalli määramiseks käivitas eksperimentaator stopperi ning
kindla aja möödudes peatas, mille järel katsealune pidi nimetama ajavahemiku. Ajavahemiku
demonstreerimiseks nimetas eksperimentaator kindla sekundite arvu ning seejärel katsealune
stopperiekraanile vaatamata käivitas selle, ning peatas, kui tema arvates eksperimentaatori öeldud sekundite
arv möödas oli. Viimaseses eksperimendis kasutati kahte stopperit - üks eksperimentaatori käes ning teine
katsealusel. Eksperimentaator käivitas stopperi ning peatas kindla aja möödudes, mille järel katsealune pidi
kordama enda stopperiga eksperimentaatori poolt demonstreeritud ajavahemikku samamoodi, kasutades
enda stopperit. Katsealustele esitati 9 ajalist intervalli juhuslikus järjekorras 1 minuti jooksul (3, 5, 7, 12, 17,
21, 27, 45, 60). Etaloniks oli 1 s, mida esitati katsealustele enne igat katset 3 korda.