Tallinna ajalugu
Ka nunnakloostri lääneküljel paiknes küllaltki suur viljapuuaed, mis ulatus
Laia tänavani, hõlmates seal Suur-Kloostri ja Aida tänava vahelise ala, mis hoonestati alles 17. sajandi
keskpaigas.
Peatänavate ilme määrasid keskajal ära tihedalt reastatud kõrgeviilulised kivikatustega elamud, mis
vaheldusid väiksemate väravahoonetega. Hoonete heledaks krohvitud fassaade kaunistasid rikkalikult
profileeritud paekivist teravkaarportaalid ning petiknishshidega jaotatud kõrged viilupinnad, mis olid
sageli lahendatud ebasümmeetriliselt. Paekivist teravkaarportaale ning petiknishshe võibki pidada
keskaegse Tallinna põhilisteks ning iseloomulikeks kujunduselementideks, neid leidub nii kirikute,
ühiskondlike hoonete kui ka elamute juures. Hoonete akna-, ukse- ning kaubaluugiavad olid tavaliselt
ääristatud raidkividega ning välisnurgad olid laotud puhastest paekvaadritest, mida krohviga ei kaetud.
annaabi.ee 
