Valguse ja õhu juurdepääs ning hea väljavaade on katusekorruste võtmeküsimus nii töö kui ka eluruumides. 4 Ajalugu Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümend aastat tagasi Eestisse VELUX ja nad on siin väga tuntuks saanud. Eesti ilmastikuoludes tuleks eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks. 5 Materjal Funktsioonilt on katuseaken tavaline, ainult et katusel paiknev aken. Katuseaknaid valmistatakse peamiselt puidust ja plastist, Katuseaknaid on erinevatest materjalidest, rääkimata suurusest, otstarbest ja energiasäästlikkusest
Louis XVI stiil 1760-1790 direktooriumi stiil 1790-1800 ampiiristiil 1800-1830 Inglismaal ei olnud barokkstiiili, seal jätkus palladionismi traditsioon, mis oli lähedane klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud
aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal ja ka täna võib säilinud eksemplare näha näiteks Uuemõisa katuses ning Pikas Majas Kärdlas. Olgugi tänastest mõnevõrra erinevad malmraami ja ühekordse klaasiga oli ettevõtmise mõte sama, mis tänapäeval. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümmend aastat tagasi Eestisse VELUX ja siin on nad populaarseks saanud. Kuni 1960. aastateni ehitati valdavalt üsna suure kaldega viilkatuseid. Eesti ilmastikuoludes tuleks kindlasti eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses, kuid ka lamekatustele katusekorruse pealeehitamise näiteid on Eestis nüüdseks olemas. Sellegi kasuks on veenvaid arhitektuurseid, ehitustehnilisi, sotsiaalseid ning majanduslikke argumente hulgaliselt. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks, seda eriti rühmiti paigaldatuna.
aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal ja ka täna võib säilinud eksemplare näha näiteks Uuemõisa katuses ning Pikas Majas Kärdlas. Olgugi tänastest mõnevõrra erinevad malmraami ja ühekordse klaasiga oli ettevõtmise mõte sama, mis tänapäeval. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümmend aastat tagasi Eestisse VELUX ja siin on nad populaarseks saanud. Kuni 1960. aastateni ehitati valdavalt üsna suure kaldega viilkatuseid. Eesti ilmastikuoludes tuleks kindlasti eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses, kuid ka lamekatustele katusekorruse pealeehitamise näiteid on Eestis nüüdseks olemas. Sellegi kasuks on veenvaid arhitektuurseid, ehitustehnilisi, sotsiaalseid ning majanduslikke argumente hulgaliselt. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks, seda eriti rühmiti paigaldatuna.