Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht
Modern genetic analysis. New York, 1999. Lodish, H., Baltimore, D., Berk, A., Zipursky, S. Lawrence., Matsudaira, P., Darnell, J. Molecular Cell Biology. Scientific American Books, New York, 1997. Piper, L., Ruvinsky, A. The Genetics of Sheep. CAB International, 1997. Rothschild, M. F., Ruvimsky, A. The Genetics of the Pig. CAB International, 1998. Teinberg R. Põllumajandusloomade geneetika. Valgus, Tallinn 1978. Teinberg, R. Põllumajandusloomade erigeneetika. Valgus,Tallinn, 1983. Viikma M. Klassikalise geneetika leksikon. 1998. http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html 56 Punased silmad / Valged silmad Joonis. Suguliiteline pärandumine äädikakärbsel - punase silmavärvuse geen (dominantne) - valge silmavärvuse geen (retsessiivne) __________________________________________________________________ Joonis. Suguliiteline karvavärvuse päritavus kassidel - must (XM)
annaabi.ee 
