Eestlaste muinasaeg
koguni mitme väravaga pikem väravakäik. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad.
Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli
kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka
raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka
jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma
viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline
tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda.
Muistne vabadusvõitlus
Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid
ristisõdijate retked Eesti pinnale.
a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale
suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased.
annaabi.ee 
