VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED – MÜÜT VÕI TEGELIKKUS
erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks
puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus.
Ka arheoloogia vanemteadur Marika Mägi on kirjutanud, et romantilistel piltidel kujutatud
viikingid kui muistsed Põhjala kangelased on kujutatud valesti. Üldlevinud on pilt
sarvilistest meestest. Tegelikult viikingid sarvedega kiivreid ei kandnud (Käsmu
Meremuuseum).
Sarved, tiivad ja kiivrid ei ole ainuke ettekujutus viikingites. On tõene, et viikingid võtsid
ette pikki merereise eemärgiga rikastuda ja saavutada teatud positsioon kohalikus hierarhias.
Tegelikult olid viikingid maaharijad ja põllumehed, kes peale rüüsteretki üritasid uues kohas
ennast sisse seada ning läbi selle avaldasid suurt mõju kohalikus kultuuris ( Blanck, 2016,4).
Enamus viikingitest olid rahumeelsed põllumehed, merekaubanduse ja röövimisega tegelesid
vähesed ( Käsmu Meremuuseum)
annaabi.ee 
